VeronV E-ITSPEA blogi

  Intellektuaalomand (IO) on teema, mis IT-maailmas aina teravamalt esile kerkib, eriti kui räägime sellest, kuidas seadused peaksid kaitsma loojaid, aga sageli hoopis pidurdavad arengut. Artiklis tuuakse välja, et IO hõlmab palju erinevaid aspekte – patente, autoriõigust, kaubamärke, litsentse – ja kuigi see peaks tagama, et loojad saavad oma töö eest tasu, on süsteem ajale jalgu jäänud. WIPO definitsiooni järgi katab IO loomingulised tulemused, nagu tarkvara, leiutised või kunst, ning annab loojatele ajutised ja territoriaalsed õigused. Näiteks patent kehtib 20 aastat, autoriõigus 70 aastat peale autori surma – aga kas see sobib tänapäeva kiiresti muutuvasse digimaailma? Probleemid algavad sellest, et IO ei ole füüsiline vara, mida saab lihtsalt kaitsta. Piir ideede ja nende rakenduste vahel on hägune, mis tekitab vaidlusi ja võimaldab suurkorporatsioonidel süsteemi kuritarvitada. Artikkel toob näiteid: AT&T monopoliseeris patente kasutades kommunikatsioonitööstust ja lükkas ...

  Kuidas traditsiooniline meedia uues meedias toimetab? ERR vs Postimees ERR – digimaailma oskaja ERR (ETV, Vikerraadio, err.ee) on traditsiooniliselt tugev ja kvaliteetne. Uues meedias särab ta samuti: veebileht uueneb kiirelt, sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter/X) on nad aktiivsed ja RSS-voog toob uudised otse kätte. Nad on interaktiivsed, kättesaadavad igal seadmel ja oskavad sisu eri publikule kohandada. ERR kasutab digivõimalusi nutikalt, et oma tugevusi veelgi tõsta. Postimees – veebis kahvatum Postimees paistab trükis silma sügavusega, aga veebis (postimees.ee) jääb lahjaks. Maksumüür piirab juurdepääsu, sotsiaalmeedias on nad pigem passiivsed ja tihti näeb klikipeibutisi, mis kvaliteeti alla toovad. Digis ei kanna nad oma trükiväärikust täielikult edasi. Kokkuvõte ERR kohaneb uue meediaga sujuvalt, Postimees aga otsib veel oma kohta.