Arvutid ja paragrahvid
Intellektuaalomand (IO) on teema, mis IT-maailmas aina teravamalt esile kerkib, eriti kui räägime sellest, kuidas seadused peaksid kaitsma loojaid, aga sageli hoopis pidurdavad arengut. Artiklis tuuakse välja, et IO hõlmab palju erinevaid aspekte – patente, autoriõigust, kaubamärke, litsentse – ja kuigi see peaks tagama, et loojad saavad oma töö eest tasu, on süsteem ajale jalgu jäänud. WIPO definitsiooni järgi katab IO loomingulised tulemused, nagu tarkvara, leiutised või kunst, ning annab loojatele ajutised ja territoriaalsed õigused. Näiteks patent kehtib 20 aastat, autoriõigus 70 aastat peale autori surma – aga kas see sobib tänapäeva kiiresti muutuvasse digimaailma? Probleemid algavad sellest, et IO ei ole füüsiline vara, mida saab lihtsalt kaitsta. Piir ideede ja nende rakenduste vahel on hägune, mis tekitab vaidlusi ja võimaldab suurkorporatsioonidel süsteemi kuritarvitada. Artikkel toob näiteid: AT&T monopoliseeris patente kasutades kommunikatsioonitööstust ja lükkas ...