Kuidas traditsiooniline meedia uues meedias toimetab? ERR vs Postimees

 Kuidas traditsiooniline meedia uues meedias toimetab? ERR vs Postimees

ERR – digimaailma oskaja

ERR (ETV, Vikerraadio, err.ee) on traditsiooniliselt tugev ja kvaliteetne. Uues meedias särab ta samuti: veebileht uueneb kiirelt, sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter/X) on nad aktiivsed ja RSS-voog toob uudised otse kätte. Nad on interaktiivsed, kättesaadavad igal seadmel ja oskavad sisu eri publikule kohandada. ERR kasutab digivõimalusi nutikalt, et oma tugevusi veelgi tõsta.

Postimees – veebis kahvatum

Postimees paistab trükis silma sügavusega, aga veebis (postimees.ee) jääb lahjaks. Maksumüür piirab juurdepääsu, sotsiaalmeedias on nad pigem passiivsed ja tihti näeb klikipeibutisi, mis kvaliteeti alla toovad. Digis ei kanna nad oma trükiväärikust täielikult edasi.

Kokkuvõte

ERR kohaneb uue meediaga sujuvalt, Postimees aga otsib veel oma kohta.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-maailm on täis innovatsiooni, kuid mitte iga leiutis ei osutu edukaks. Vaatleme kolme huvitavat tehnoloogilist lahendust: ühte, mis tõi kaasa revolutsiooni, teist, mis oli ajast liiga ees ja põrus, ning kolmandat, mille puhul on raske mõista, miks see üldse loodi. 1. Revolutsiooni toonud IT-lahendus: Internet Kui otsida tehnoloogiat, mis on kõige enam mõjutanud meie elu, siis vaevalt leidub midagi suuremat kui internet. 1969. aastal alustati USA-s ARPANETiga, mis kujunes välja tänaseks globaalseks internetiks. See tõi kaasa murrangu kommunikatsioonis, kaubanduses, hariduses ja igapäevaelus. E-kirjad, sotsiaalmeedia, e-kaubandus ja voogedastusplatvormid poleks ilma internetita võimalikud. Tänapäeval ei kujuta me elu ilma internetita ettegi. 2. Ajast ees olnud, kuid läbi kukkunud lahendus: Xerox Alto 1973. aastal tutvustas Xerox PARC maailma esimest arvutit, millel oli graafiline kasutajaliides, arvutihiir ja aknapõhine süsteem – Xerox Alto. See oli oma ajast meeletult ees, kuid ei jõ...
Lisateave

E-ITSPEA 8: IT Professionaalsus

  Professionaalsuse defineerimine on keeruline nii üldiselt kui ka IT-valdkonnas, kuna see sõltub kontekstist, ajast ja kohast. Tekstid toovad esile, et professionaalsust ei saa mõõta pelgalt äriedu, raha ega tuntusega – näiteks Nõukogude Eesti ansambel „Suveniir“ teenis palju, kuid ei pruukinud olla „proff“ tänapäeva mõistes. Selle asemel kerkib esile kompetentsuse ja lisaväärtuse kombinatsioon: tipptasemel oskused, uuenduslikkus ja teadmiste jagamine, nagu kirurgide näites, kus kolmas arst paistab silma just nende omaduste tõttu. IT-s võiks see tähendada programmeerijat, kes mitte ainult ei valda oma ala, vaid arendab uusi lahendusi ja jagab neid kogukonnaga, sarnaselt Linus Torvaldsi või Richard Stallmaniga. Kuid kompetentsus üksi ei piisa. Tekstides rõhutatakse sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste tähtsust – „hull geenius“ võib olla tehniliselt briljantne, kuid räpane välimus või solvav käitumine (nt Linus Torvaldsi koodikommentaarid) võib tema professionaalsust kahandada...
Lisateave