E-ITSPEA 8: IT Professionaalsus

 Professionaalsuse defineerimine on keeruline nii üldiselt kui ka IT-valdkonnas, kuna see sõltub kontekstist, ajast ja kohast. Tekstid toovad esile, et professionaalsust ei saa mõõta pelgalt äriedu, raha ega tuntusega – näiteks Nõukogude Eesti ansambel „Suveniir“ teenis palju, kuid ei pruukinud olla „proff“ tänapäeva mõistes. Selle asemel kerkib esile kompetentsuse ja lisaväärtuse kombinatsioon: tipptasemel oskused, uuenduslikkus ja teadmiste jagamine, nagu kirurgide näites, kus kolmas arst paistab silma just nende omaduste tõttu. IT-s võiks see tähendada programmeerijat, kes mitte ainult ei valda oma ala, vaid arendab uusi lahendusi ja jagab neid kogukonnaga, sarnaselt Linus Torvaldsi või Richard Stallmaniga.

Kuid kompetentsus üksi ei piisa. Tekstides rõhutatakse sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste tähtsust – „hull geenius“ võib olla tehniliselt briljantne, kuid räpane välimus või solvav käitumine (nt Linus Torvaldsi koodikommentaarid) võib tema professionaalsust kahandada. Vastupidi, viisakas, kuid keskpärane spetsialist võib meeskonnas rohkem väärtust luua. IT-s, eriti kogukonnapõhistes projektides, on suhtlemine kriitiline – näiteks solvavad väljendid koodis võivad koostööle saatuslikuks saada. Seega võiks professionaalsus olla „kompetentsus + sotsiaalsed oskused“, kus viimased hõlmavad kohanemisvõimet ja viisakust.

Hariduse ja kutsetunnistuste roll IT-tööturul on samuti oluline. Kui 1980ndatel piisas iseõppinud „käsitöölisest“, siis tänapäeval eeldab kiiresti arenev valdkond laiemat baasi – kas klassikalist diplomit (teoreetiline sügavus), rakenduskõrgkooli haridust (praktika) või sertifikaate (spetsiifilised oskused). TTÜ IT Kolledž paistab siin silma praktilise fookusega, pakkudes sillaks tööturu ja akadeemia vahel. Tekst viitab, et kolledž arvestab oma õppekavades Microsofti, Cisco ja LPI sertifikaate, mis annab lõpetajatele eelise kiireks tööturule sisenemiseks. Samas toetab see ka „kohanemisvõime + baasharidus“ mudelit, mis on infoühiskonnas ellujäämise alus.

Mihály Csíkszentmihályi „kulgemise“ kontseptsioon lisab veel ühe mõõtme: tõeline professionaalsus IT-s sünnib, kui ülesanded vastavad oskustele, tagasiside on selge ja töö pakub rahuldust. See kajastub vaba tarkvara liikumises, kus „amatöörid“ loovad tipptasemel lahendusi, kuna nad naudivad protsessi – näiteks Emacs kui 1976. aastal alguse saanud projekt elab edasi tänu teadmiste jagamisele. TTÜ IT Kolledž võiks seda toetada, integreerides praktilise õppe ja kogukonnapõhise lähenemise, et valmistada ette spetsialiste, kes on nii pädevad kui ka koostöövalmid.

Kokkuvõttes on IT-professionaalsus dünaamiline mõiste, mis ühendab tehnilise meisterlikkuse, sotsiaalse intelligentsuse ja kohanemisvõime. TTÜ IT Kolledž mängib siin võtmerolli, pakkudes praktilist haridust ja sertifikaate, mis vastavad tööturu vajadustele, kuid jättes ruumi ka laiemale arengule, et lõpetajad ei jääks pelgalt „käsitöölisteks“, vaid kasvaksid tõelisteks professionaalideks.