E-ITSPEA 7, Arvutid ja paragrahvid II

 Arvutite algusaegadel oli tarkvara üsna primitiivne ja enamasti riistvarast sõltuv. Esimesed arvutid olid suured ja kallid ning tarkvara peeti pigem riistvara täienduseks, mitte eraldi tooteks. Arvutite kommertsialiseerimine algas 1940. aastatel, kuid tarkvara hakkas teenima raha alles 1970-1980ndatel, kui ettevõtted nagu Microsoft ja IBM hakkasid pakkuma tasulisi tarkvaratooteid.

Microsofti loojuja Bill Gates koos Paul Alleniga asutas 1975. aastal oma firma, pakkudes tarkvara Altair 8800 miniarvutile. 1980ndateks aastateks tõusis Microsoft turuliidriks, eriti pärast IBM PC turuletoomist ja MS-DOSi litsentsimist. Samuti alustas Microsoft graafilise kasutajaliidese arendamist, mis viis Windowsi süsteemi esimesse suuremasse edu perioodi.

Vaba tarkvara liikumine sai alguse 1980ndatel Richard Stallmani eestvedamisel, kes asutas Vaba Tarkvara Sihtasutuse (FSF) ning töötas välja GNU Public License (GPL). 1990ndatel andis Linus Torvalds välja Linuxi, mis kasutas GNU litsentsi ja andis tarkvara kasutajatele vabaduse muuta ja jagada seda.

Tarkvaralitsentside analüüs:

  1. Ärivaraline litsents:
    • Eelised: Tootja saab täieliku kontrolli tarkvara üle, tagades oma toote intellektuaalomandi kaitse. See mudel võimaldab teenida tulu, sest tarkvara on suletud ja selle kasutamine on piiratud.
    • Puudused: Kasutajad ei saa tarkvara muuta ega jagada, mis võib vähendada innovatsiooni. Pikaajaline tugi ja värskendused sõltuvad ainult tootjast.
    • Kasutusala: Sobib ettevõtetele, kes tahavad oma tarkvarast kasumit teenida, hoida kontrolli toote üle ja vältida konkurentsi.
  2. GNU GPL:
    • Eelised: Lubab kõigil tarkvara tasuta kasutada, muuta ja levitada. Erilised õigused on seotud "copyleft" reegliga, mis tagab, et kõik tuletatud tööd jäävad samuti vaba tarkvara alla.
    • Puudused: Kasutajad ei saa tarkvara müüa ilma, et nad muudaksid lähtekoodi kergesti kergesti kergesti kergesti kergesti kergesti muutmise tasemele. Täiendav haldus võib olla keeruline.
    • Kasutusala: Sobib arendajatele ja organisatsioonidele, kes usuvad avatud lähtekoodiga tarkvara, soodustades koostööd ja innovatsiooni.
  3. BSD litsents:
    • Eelised: Väga paindlik, kuna lubab tarkvara kasutada, muuta ja jaotada ilma rangete piiranguteta. Ei nõua, et tuletatud töödest oleks avalikult jagatud lähtekood.
    • Puudused: Ei garanteeri, et tuletatud töödest saadav kasum jagatakse kogukonnaga. Kui ettevõtted võtavad tarkvara ja muudavad seda, ei pruugi avalikkus sellest kasu saada.
    • Kasutusala: Sobib ettevõtetele, kes tahavad kasutada vaba tarkvara oma ärimudelites, samas ei soovi jagada oma muudatusi või kasumit kogukonnaga.

Kokkuvõtteks, iga tarkvaralitsentsi valik sõltub ettevõtte eesmärkidest. Äriühingud, kes soovivad turul oma tarkvara müüa ja säilitada kontrolli selle üle, eelistavad tõenäoliselt ärivara litsentse, nagu EULA. Vaba tarkvara kogukonnad, kes usuvad koostöösse ja avatud koodide jagamisse, võivad valida GNU GPL või BSD litsentsi, sõltuvalt oma vajadustest avatud lähtekoodiga ja paindlikkuse osas.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-maailm on täis innovatsiooni, kuid mitte iga leiutis ei osutu edukaks. Vaatleme kolme huvitavat tehnoloogilist lahendust: ühte, mis tõi kaasa revolutsiooni, teist, mis oli ajast liiga ees ja põrus, ning kolmandat, mille puhul on raske mõista, miks see üldse loodi. 1. Revolutsiooni toonud IT-lahendus: Internet Kui otsida tehnoloogiat, mis on kõige enam mõjutanud meie elu, siis vaevalt leidub midagi suuremat kui internet. 1969. aastal alustati USA-s ARPANETiga, mis kujunes välja tänaseks globaalseks internetiks. See tõi kaasa murrangu kommunikatsioonis, kaubanduses, hariduses ja igapäevaelus. E-kirjad, sotsiaalmeedia, e-kaubandus ja voogedastusplatvormid poleks ilma internetita võimalikud. Tänapäeval ei kujuta me elu ilma internetita ettegi. 2. Ajast ees olnud, kuid läbi kukkunud lahendus: Xerox Alto 1973. aastal tutvustas Xerox PARC maailma esimest arvutit, millel oli graafiline kasutajaliides, arvutihiir ja aknapõhine süsteem – Xerox Alto. See oli oma ajast meeletult ees, kuid ei jõ...
Lisateave

Kuidas traditsiooniline meedia uues meedias toimetab? ERR vs Postimees

  Kuidas traditsiooniline meedia uues meedias toimetab? ERR vs Postimees ERR – digimaailma oskaja ERR (ETV, Vikerraadio, err.ee) on traditsiooniliselt tugev ja kvaliteetne. Uues meedias särab ta samuti: veebileht uueneb kiirelt, sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter/X) on nad aktiivsed ja RSS-voog toob uudised otse kätte. Nad on interaktiivsed, kättesaadavad igal seadmel ja oskavad sisu eri publikule kohandada. ERR kasutab digivõimalusi nutikalt, et oma tugevusi veelgi tõsta. Postimees – veebis kahvatum Postimees paistab trükis silma sügavusega, aga veebis (postimees.ee) jääb lahjaks. Maksumüür piirab juurdepääsu, sotsiaalmeedias on nad pigem passiivsed ja tihti näeb klikipeibutisi, mis kvaliteeti alla toovad. Digis ei kanna nad oma trükiväärikust täielikult edasi. Kokkuvõte ERR kohaneb uue meediaga sujuvalt, Postimees aga otsib veel oma kohta.
Lisateave