VeronV E-ITSPEA blogi

  Arvutite algusaegadel oli tarkvara üsna primitiivne ja enamasti riistvarast sõltuv. Esimesed arvutid olid suured ja kallid ning tarkvara peeti pigem riistvara täienduseks, mitte eraldi tooteks. Arvutite kommertsialiseerimine algas 1940. aastatel, kuid tarkvara hakkas teenima raha alles 1970-1980ndatel, kui ettevõtted nagu Microsoft ja IBM hakkasid pakkuma tasulisi tarkvaratooteid. Microsofti loojuja Bill Gates koos Paul Alleniga asutas 1975. aastal oma firma, pakkudes tarkvara Altair 8800 miniarvutile. 1980ndateks aastateks tõusis Microsoft turuliidriks, eriti pärast IBM PC turuletoomist ja MS-DOSi litsentsimist. Samuti alustas Microsoft graafilise kasutajaliidese arendamist, mis viis Windowsi süsteemi esimesse suuremasse edu perioodi. Vaba tarkvara liikumine sai alguse 1980ndatel Richard Stallmani eestvedamisel, kes asutas Vaba Tarkvara Sihtasutuse (FSF) ning töötas välja GNU Public License (GPL). 1990ndatel andis Linus Torvalds välja Linuxi, mis kasutas GNU litsentsi ja andis...

  Intellektuaalomand (IO) on teema, mis IT-maailmas aina teravamalt esile kerkib, eriti kui räägime sellest, kuidas seadused peaksid kaitsma loojaid, aga sageli hoopis pidurdavad arengut. Artiklis tuuakse välja, et IO hõlmab palju erinevaid aspekte – patente, autoriõigust, kaubamärke, litsentse – ja kuigi see peaks tagama, et loojad saavad oma töö eest tasu, on süsteem ajale jalgu jäänud. WIPO definitsiooni järgi katab IO loomingulised tulemused, nagu tarkvara, leiutised või kunst, ning annab loojatele ajutised ja territoriaalsed õigused. Näiteks patent kehtib 20 aastat, autoriõigus 70 aastat peale autori surma – aga kas see sobib tänapäeva kiiresti muutuvasse digimaailma? Probleemid algavad sellest, et IO ei ole füüsiline vara, mida saab lihtsalt kaitsta. Piir ideede ja nende rakenduste vahel on hägune, mis tekitab vaidlusi ja võimaldab suurkorporatsioonidel süsteemi kuritarvitada. Artikkel toob näiteid: AT&T monopoliseeris patente kasutades kommunikatsioonitööstust ja lükkas ...

  Kuidas traditsiooniline meedia uues meedias toimetab? ERR vs Postimees ERR – digimaailma oskaja ERR (ETV, Vikerraadio, err.ee) on traditsiooniliselt tugev ja kvaliteetne. Uues meedias särab ta samuti: veebileht uueneb kiirelt, sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter/X) on nad aktiivsed ja RSS-voog toob uudised otse kätte. Nad on interaktiivsed, kättesaadavad igal seadmel ja oskavad sisu eri publikule kohandada. ERR kasutab digivõimalusi nutikalt, et oma tugevusi veelgi tõsta. Postimees – veebis kahvatum Postimees paistab trükis silma sügavusega, aga veebis (postimees.ee) jääb lahjaks. Maksumüür piirab juurdepääsu, sotsiaalmeedias on nad pigem passiivsed ja tihti näeb klikipeibutisi, mis kvaliteeti alla toovad. Digis ei kanna nad oma trükiväärikust täielikult edasi. Kokkuvõte ERR kohaneb uue meediaga sujuvalt, Postimees aga otsib veel oma kohta.

IT-maailm on täis innovatsiooni, kuid mitte iga leiutis ei osutu edukaks. Vaatleme kolme huvitavat tehnoloogilist lahendust: ühte, mis tõi kaasa revolutsiooni, teist, mis oli ajast liiga ees ja põrus, ning kolmandat, mille puhul on raske mõista, miks see üldse loodi. 1. Revolutsiooni toonud IT-lahendus: Internet Kui otsida tehnoloogiat, mis on kõige enam mõjutanud meie elu, siis vaevalt leidub midagi suuremat kui internet. 1969. aastal alustati USA-s ARPANETiga, mis kujunes välja tänaseks globaalseks internetiks. See tõi kaasa murrangu kommunikatsioonis, kaubanduses, hariduses ja igapäevaelus. E-kirjad, sotsiaalmeedia, e-kaubandus ja voogedastusplatvormid poleks ilma internetita võimalikud. Tänapäeval ei kujuta me elu ilma internetita ettegi. 2. Ajast ees olnud, kuid läbi kukkunud lahendus: Xerox Alto 1973. aastal tutvustas Xerox PARC maailma esimest arvutit, millel oli graafiline kasutajaliides, arvutihiir ja aknapõhine süsteem – Xerox Alto. See oli oma ajast meeletult ees, kuid ei jõ...